Martti Pukk lõpetab pühapäeval mängijakarjääri

Autor: Alver, 27 oktoober, 2017

Esindusmeeskonna eest 13 hooaja jooksul 302 liigamänguga 72 väravat löönud ründaja ja viimased hooajad meeskonda pingilt juhendanud Martti Pukk lõpetab oma mängija karjääri pühapäeval meeskonna tänavuse hooaja viimases kodumängus Maardu Linnameeskonna vastu.

Miks viimane mäng just nüüd?

Sain täpselt kaks aastat tagasi väga tõsise vigastuse ja arstide sõnul polnud kindel, kas enam kunagi saan korralikult üldse joosta, rääkimata jalgpalli mängimisest. Aga seadsin endale selle eesmärgiks, et jooksen veel Kure särgis platsile, et minu karjäär ei lõpe kiirabiautos. Nüüdseks on jalg nii terve, et saan oma lahkumisemängu mitte lihtsalt platsil viibides, vaid ikka korralikult mängides teha.

Viimane on alati kurb ja eriline. Mida sellelt mängult ootad?

Meeskonnalt hingestatud esitust ja miks mitte ise ka värav lüüa.

Milline on sinu mänguvorm ja kas valmistud selleks ka kuidagi teist moodi?

Mängisin suurt jalgpalli viimati 1. novembril 2015 ja nüüd uuesti eelmisel laupäeval, füüsiline vorm on väga hea. Mingit erilist ettevalmistust enam teha ei plaani, aga peas mõtlen kindlasti erinevate mänguolukordade peale rohkem kui tavaliselt.

Miks oled need aastad pühendanud FC Kuressaarele?

Alustasin Kures 2004 nii, et neid aastaid on ikka kogunenud paras ports. Usun, et peamiselt selle pärast, et see klubi andis mulle võimaluse ning olen selle eest tänulik ja lojaalne. Aga võib-olla hoopis on seotud saare ja merega. Kuigi kutsutud on palju, siis pole ma tahtnud samal või madalamal tasemel mandrimeeskondadesse minna.

Milline on sinu Kure karjääri helgeim moment?

Kure eest mängides teenisin profilepingu FC Florast, mis muutis minu elu kardinaalselt.

Milline on parim võit?

Esimesena meenub loomulikult minu väravast 1:0 Floraga, aga magusaid ja emotsionaalseid häid tulemusi on teisigi olnud.

Milline on valusaim kaotus?

Valusaim mälestus on 2005. aasta lõpust Tartust, kui juhtisime Tammeka vastu 2:0 ja nad viigistasid lisaminutitel, see tähendas meile üleminekumänge. See oli nii neetult valus, et kukkusime Ajaxi vastu meistriliigast välja.

Milline löödud väravaist on enim meeles?

Juba mainitud võiduvärav Florale, aga veel ka Dünamole lisaminutitel 4:3 võiduvärav, kui tulime 1:3 kaotusseisust välja. Siis Sillamäele keskringist löödud värav ja oma esimeses ametlikus mängus Kure särgis Ajaxile 88. minutil löödud viigivärav ja kaks minutit hiljem võiduvärava sööt.

Kelles näed enda mantlipärijat?

Sander Laht. Väga loodan tema peale.

Oled olnud klubi tegevjuht, miks loobusid?

Tahtsin võib-olla liiga palju asju korraga kohe hästi teha ja aeg oli selline, et palju tuli enamvähem üksi teha ning mingil hetkel tundsin, et enam ei jaksa ja ei tahtnud ennast täiesti läbi kärsatada.

Suurim saavutus selles ametis?

Ma loodan, et suutsin mingi korra ja süsteemi vähemalt algtasemel klubis luua.

Oled istunud treeneripingil, aga treener pole, kas on plaanis?

Kursustel olen käinud, algtaseme paber ja kuhjaga kogemusi on olemas. Aktiivset treeneritööd pole ma siiani tegema hakanud, mis ei tähenda, et see on tulevikus täiesti välistatud.

Millised on edasised plaanid FC Kuressaarega seoses?

Sellele küsimusele vastaksin ma pärast meeskonna hooaja viimast mängu.

Millisel kohal näed FC Kuressaaret Eesti jalgpallis?

Arvesse võttes esindusmeeskonda, naiskonda, noortetööd ja kõike muud jalgpalliklubi juurde kuuluvat, siis Eesti jalgpallis on FC Kuressaare koht 15 suurima klubi hulgas. Osad komponendid ongi juba seal, aga seal püsimine ja teiste komponentide sinna aitamine nõuab kõvasti ning pidevat tööd.

Martti Puki klubisse toonud treener Jan Važinski:
“Kui me mängisime Sörvega teises liigas oli meie vastane FC Hiiu Kalur, kus torkasid silma kaks teravat ründajat Ludvig Tasane ja Martti Pukk. Eriti paistis silma Martti, kes oli meie kaitsjatele ebamugav vastane ja alati oli temaga probleeme. Tahtsime siis endale saarlaste kõrvale veel kedagi ning tema kui agressiivne ja kõva võitleja sobis meie mängijate valikusse. Rääkisin Marttiga ja ta võttis pakkumise vastu. Käisime kohe Tsehhis laagris ja sulandumine meeskonda läks hästi, iga aastaga tema tähtsus suurenes ja kasvas. Martti sai võistkonna kapteniks ja klubi töötajaks. Väga harva läheb valik nii täppi, sest tema panust klubile mängija ja töötajana on raske hinnata, inimese ja mängijana – respekt.”

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga