Ajalugu

 

FC Kuressaare – Jalgpalliklubi saarlastele

Saaremaa jalgpalli esindusklubi FC Kuressaare moodustati 1997. aasta 14. märtsil. Paar aastat varem oli maakonna jalgpalliedendamist alustanud klubi B.B. Sport Johannes Kaju eestvedamisel. Esimesel aastal tegutses tema juhendamisel kaks treeninggruppi 60 poisiga.

Eesti jalgpallimeistrivõistlustel hakkas FC Kuressaare meeskond osalema 1997. aastal, mil Saaremaa paremaid jalgpallureid ühendav klubi osales III liiga turniiril. Suur roll meeskonna juhtimisel ja mängudeks ette valmistamisel oli klubi juhatuse esimehel Aivar Pohlakul, kes ise mängis väljakul erinevatel positsioonidel. Meeskond kogus hooaja lõpuks kokku viis võitu ja ühe viigi ning 16 punkti ja väravate vahega 18:3 võideti kolmas liiga.

1998. aastal hakkas meeskond treener Jan Važinski juhendamisel mängima Eesti jalgpallimeistrivõistluste Esiliigas ja meeskonna tuumiku moodustasid saarlased, keda tugevdasid üksikud mängijad FC Flora süsteemist. Hooaeg lõpetati kuuenda kohaga. Neljateistkümnest mängust võideti neli, viigistati viis ja kaotati samuti viis kohtumist. Väravate vahe 20-19 ning kokku 17 punkti.

1999. aastal võitis FC Kuressaare Esiliigas esikoha ja tagas endale koha meistriliigas. Meeskonna arvele jäi 21 võitu, 4 viiki ja 3 kaotust. Turniiri suurimad väravakütid oli Svajunas Rauckis 27 ja Aivar Pohlak 24 väravaga. Fännklubi valis hooaja parimaks mängijaks Mark Švetsi.

2000. aastal saavutas FC Kuressaare Meistriliigas seitsmenda koha. Meeskonna arvele jäi 5 võitu, 4 viiki ja 19 kaotust. Jalgpallifännid valisid klubi parimaks mängijaks väravavaht Rain Vessenbergi.

2001. aastal tegi FC Kuressaare läbi noorenduskuuri ja meeskonna treeneriks asus Zaur Tšilingarashvili. FC Kuressaare jäi Meistriliigas 7 punktiga viimaseks ja langes Esiliigasse.

2002. aastal saavutati Esiliigas treener Sergei Zamogilnõi juhendamisel FC Valga järel teine koht. Meeskond kogus 17 võitu, 2 viiki ja 9 kaotust. Meistriliiga üleminekumängudes võideti Kohtla-Järve Lootus, millega tagati 2003. aastaks koht Meistriliigas.

2003. aastal sai FC Kuressaare 28 mängust Meistriliigas ühe võidu ja viigistas kaks kohtumist. Selle tulemusega jäi meeskond kaheksandaks ja langes Esiliigasse.

2004. aastal moodustati uuesti meeskond, väikeste eranditega – Kuldar Kaljuste, Dmitri Kulikov ja Martti Pukk – praktiliselt ainult saarlastest, kus põhituumiku moodustasid Sörve JK mängijad. Hooaeg lõpetati Esiliigas viienda kohaga, teenides 28 mängust 35 punkti. Saavutati11 võitu, 2 viiki ning 15 kaotust. Sellest hoolimata tõusti liigade laienemise tõttu uueks hooajaks Meistriliigasse. Parim snaiper oli hiidlane Martti Pukk 13 tabamusega.

2005. aasta oli FC Kuressaare senise ajaloo jooksul klubi edukaim hooaeg Meistriliigas. 36 mängust koguti 7 võitu, 6 viiki ja 23 kaotust. Kokku koguti 27 punkti ning ühepunktilise kaotusega kaheksandale kohale jäi meeskond üheksandaks. Üleminekumängudel FC Ajax Lasnamäe vastu tuli aga tänu Ajaxi võõrsil löödud väravale alla vanduda. Samal aastal püstitati ka klubi rekordskoor liigamängudes, kui Tallinna Dünamo alistati 8:1 ja selles mängus vormistasid FC Kuressaare esimesed kübaratrikid Meistriliigas Andrus Koplimäe ning Martti Pukk.

2006. aastal mängis meeskond taas Esiliigas, kui voor enne meistrivõistluste lõppu kindlustati Meistriliigasse  otsepääs. Otsustavas kohtumises võideti Tallinna FC Flora duubelmeeskonda tulemusega 3:0. Meeskonna liidriteks on tõusid saarlased Rainer Veskimäe ja Märt Kluge, kes lõid vastavalt kümme ja kuus väravat.

2007. aastal mängis FC Kuressaare jälle Eesti Meistriliigas, kus saavutati 9. koht, kogudes 36 mänguga 5 võitu, 3 viiki ja 28 kaotust. Üleminekumängudes Nõmme Kaljuga langeti aga jälle võõrsilväravareegli tõttu järgmiseks aastaks Esiliigasse.

2008. aastal saavutatakse Esiliigas küll teine koht, kuid parima iseseisva klubina tõustakse taas Meistriliigasse. Meeskond kogus 36 kohtumisega 20 võitu, 9 viiki ja 7 kaotust. Suurim väravakütt oli 14 tabamusega Martti Pukk.

2009. aastal sai FC Kuressaare Meistriliigas 24 punktiga 8. koha ja jäi liigasse püsima. Meeskonna arvele jäi 7 võitu, 3 viiki ja 26 kaotust. Kaheksa väravaga oli parim ründaja Dmitri Skiperski.
Kurioosumina läks ajalukku 14. juulil peetud Meistriliiga kohtumine FC Kuressaare ja Nõmme Kalju vahel. Kalju jäi teenitud võidupunktidest ilma, sest saatis väljakule üheaegselt neli nõndanimetatud võõrmängijat, mistõttu sai Kuressaare esiti kirja 2:– võidu. Et aga Kuressaare eest mänginud Elari Valmas ei oleks tohtinud madalamates liigades teenitud kaartide tõttu kohtumises kaasa teha, kanti mõlemale meeskonnale protokolli kaotus. Augustist alates võttis peatreeneri kohustused enda kanda Sergei Zamogilnõi. Tähtis päev oli ka 4.aprill, kui esimest korda klubi ajaloos alistati Martti Pukki tabamusest Tallinnas Sportland Arenal 1:0 FC Flora.

2010. aastal sai FC Kuressaare Meistriliigas enda jaoks traditsiooniliselt 9. koha 24 punktiga, saavutades 7 võitu, 3 viiki ja 26 kaotust. Dmitri Skiperski lõi parimana 9 väravat. Üleminekumängudes mängiti üle Kiviõli Tamme Auto seisudega 1:2 ja 3:0.

2011. aastal saavutas FC Kuressaare Meistriliigas taaskord 9. koha, jäädes 8.kohal olevast FC Viljandist maha 4 punktiga. Kure saldo oli 7 võitu, 5 viiki ja 24 kaotust, löödi 28 väravat, omale lasti 68. Parim väravakütt oli Martti Pukk 8 tabamusega. Liigasse püsimajäämisel võideti üleminekumängudes kindlalt Tallinna FC Infonet  – võõrsil 1:0 ja kodus 4:1.

2012. aasta koosseisus toimusid mõned olulised muudatused, kui klubist lahkusid kauaaegne ründaja ja kapten Martti Pukk, põhiväravavaht Priit Pikker ja keskkaitsja Kaarel Saar – Pukk Tallinna FC Florasse, Pikker Tallinna FC Levadiasse ja Saar tagasi koduklubisse Rakvere JK Tarvas. Siiski suudeti komplekteerida vägagi arvestatav meeskond, kui saarlastega liitusid väravavaht Mihhail Lavrentjev JK Legionist , poolkaitsjad Vladimir Gerassimov Lasnamäe FC Ajaxist ja Greger Könninge Pärnust, jätkasid Raasiku poisid ja Märten Pajunurm, lisaks tuli Jõgeva Noorusest Kure ridadesse suvel noor ründaja Mairo Tikerberi. Jätkuvalt peatreener Sergei Zamogilnõi käe all suudeti teha väga korralik hooaeg, kui kaotati ainult 20 kohtumist, viigistati 11, ainult võitude arvuga 5 ei saa päris rahule jääda, aga kui arvestada, et alistati valitsev meister FC Flora (1:0, värav Märten Pajunurm) ja 4.septembri tehti Narvas ajalugu, kui Elari Valmase 2 värava abil alistati kohalik JK Trans ning hooaeg lõpetati kaheksandal tabelireal, siis võib aasta kordaläinuks lugeda. Langenud kodupublikuarv (keskmine 108) on muidugi murekoht , aga loodetavasti meeskonna head esitused toovad tulevikus rahva tagasi staadionile.

2013. aasta suudeti komplekteerida päris korralik meeskond, FC Florast naasis Martti Pukk, meeskonnaga liitusid erinevate Eesti noortekoondiste kogemustega Joel Indermitte, Siim-Sten Palm, Sander Sinilaid, Bert Klemmer, Raiko Karpov, Juri Gavrilov ja suvel veel Karl Mööl ning Marten Mütt. Kuid sellest kõigest jäi väheks, sest hooajaga suudeti koguda ainult suurt pettumust valmistavalt 11 punkti ning jäädi Meistriliiga kindlaks viimaseks. Pool hooaega peeti kodumänge Kuressaare linnastaadionil ja pärast selle remonti minekut juulis võõrustati külalisi kuni hooaja lõpuni Salme staadionil. Keskmine publikuarv kerkis 141 peale. Positiivse poole pealt võib veel öelda, et karikasarjas edeneti esmakordselt klubi ajaloos veerandfinaali, kui 1/8-finaalis alistati 1:0 Paide Linnameeskond.

2014. aastal tehti põhjalik reform – meeskonna peatreeneriks asus Pelle Pohlak, lahkusid praktiliselt kõik niinimetatud Flora süsteemi mängijad. Meeskonnaga liitusid hiidlased Tõnis Koppel ja Karl Johan Kastein, naasesid Mikk Rajaver, Reio Alt, Jaanis Kriska ja teisi endiseid Kure mängijaid. Esiliigas võideti 14, viigistati 5 matši ning kaotusi kogunes 17 ja lõpuks saadi 6. koht. Suurimad väravakütid olid 10 tabamusega Sander Laht, Tõnis Koppel ja Maarek Suursaar.

2015. aasta Esiliigas kujunes ainult saartelt pärit mängijatega väga raskeks ning 10 võidu, 7 viigi ja 19 kaotusega jäädi tabelis viimaseks ning langeti Esiliiga B tasandile. Kokku käis meeskonna eest hooaja jooksul väljakul lausa 37 mängijat ning Kure ainult 48 löödud väravast läksid 14 Sander Lahe arvele.

2016. aastal lahkusid meeskonnast viimaste hooaegade liider Sander Laht, kes hakkas mängima FC Floras ning Pelle Pohlak. Treeneritena juhendasid meeskonda Sander Viira ja 2015. aastal Vändras raske vigastuse saanud Martti Pukk. Siiski suudeti tiimis teha korralik restart ja noorte mängijate Maarek Suursaare, kellest sai lõpuks liiga parim väravakütt 33 tabamusega, Karmo Paju, Rasmus Saare, Mairo Miili ja Florast naasnud väravavahi Enri Nurmiku abiga võideti 23 kohtumist, 7 viigistati ning ainult 6 korral tuli platsilt lahkuda punktita. Kokku lõi meeskond rekordiliselt 117 väravat. Kuigi Saar ja Miil liikusid suvel FC Florasse, siis tõhusaks abiks oli saarele tagasi tulnud Laht, kes lõi 19 mänguga 17 väravat ja andis 17 väravasöötu. Hooaja lõpus edestati tabelis teise koha saanud FC Elvat kaheksa punktiga ning tõusti järgmiseks aastaks tagasi Esiliigasse.

Eesti koondislastest on Kure värve vähemates või rohkemates mängudes esindanud Kristen Viikmäe, Indrek Zelinski, Marek Lemsalu, Joel Lindpere, Urmas Kirs, Viktor Alonen, Urmas Rooba, Janek Meet, Erko Saviauk, Sergei Hohlov-Simson, Martin Vunk, Maksim Smirnov, Martin Kaalma, Tarmo Neemelo, Risto Kallaste, Karl Mööl ja paljud teised.

Välismaalastest on FC Kuressaare ridades mänginud leedukad Svajunas Rauckis, Valdemaras Martinkenas, Tomas Sirevicius, norralased Trond Haughland ja Kim Solberg, grusiin Otar Gorgalidze ja Venemaa passiga legend Dmitri Skiperski.