Alver Kivi

Iseseisvana tippseltskonda

3 minuti lugemine

Algav hooaeg esitab FC Kuressaarele kaks suurt väljakutset – olla edukas Premium liigas ja alustada tegevust iseseisva klubina.

Kui seni sai FC Kuressaare majanduslikult toetuda FC Florale, siis nüüd on vaja oma vahenditega hakkama saada. Pikki aastaid klubiga seotud olnud Eesti Jalgpalli Liidu presidendi Aivar Pohlaku sõnul tähendab iseseisvumine klubile eelkõige täielikku vastutust oma finantside eest.

„Aasta 2018 on FC Kuressaare jaoks esimene, mil nad peavad rahaliselt ise hakkama saama, sportlik iseseisvumine toimus juba varem. Samas on selge, et koostöö jääb, sest ühes jalgpallilises ruumis üles kasvanud inimesed mõtlevad sellest mängust sarnaselt,“ märgib ta.

Aivar Pohlak märgib, et 80-ndatel sündinud moodustasid Eesti jalgpallis selle põlvkonna, kus suurenes hüppeliselt alaga tegelejate hulk ning nüüd on nad eas, kus mängijakarjäär hakkab lõppema.

„Selle asemele tuleb võimalus lüüa kaasa teistel tasanditel, muuhulgas näiteks ka klubide juhtimises,“ lausub ta. „Nii oligi kõik algusest peale mõeldud – ühel hetkel pidid FC Flora poolt loodud tütarklubid saama endale uue põlvkonna juhid, nagu FC Flora isegi ja nii on ka läinud. Tegelikult jooksid asjad kuidagi väga hästi klappima, mistõttu väidaksin, et Premium liigasse tõusmine hõlbustas protsessi.“

FC Kuressaare juhatuse liige Elari Valmas leiab, et otsus hakata iseseisvalt tegutsema oli klubi juhtkonna jaoks igati loogiline samm ja selleks on hoogu võetud juba mitu aastat. Otsuse tegi lihtsamaks teadmine, et klubi on saanud noortesüsteemi toimivalt ja edukalt tööle, mis on kogu klubi alustalasid.

Baas toimetamiseks olemas

„Lisaks klubi noormängijatele on meil väga tubli naiste võistkond ning uueks hooajaks Premium liigasse tõusnud ja suureks eeskujuks noortele olev FC Kuressaare esindusmeeskond,“ selgitab Valmas.

Jalgpalliklubil, kelle esindusmeeskond mängib Premium liigas, naiskond esi- ja duubel teises liigas ning Eesti meistrivõistlustel ollakse esindatud 11 noortevõistkonnaga tuleb majandada hoolikalt ja täpselt.

Elari Valmase sõnul klubi juhtkonnal muutuste ja vastutuse kasvu ees hirmu ei ole. „Hirmud on selleks, et neid ületada ja ühtse kogukonnana suudame ettetulevad probleemid lahendada. Tähtis on, et suudame kiirelt kasvavat kogukonda eelarveliselt toetada ja pakkuda häid treeningtingimusi,“ rõhutab ta, lisades, et selle nimel tehakse igapäevaselt tööd, et kõikvõimalikud hirmud ja probleemid saaksid lahendatud.

„Kõige suurem kummardus läheb klubi poolt meie praegustele toetajatele, eelkõige Saaremaa vallale, kes on meid iga aasta aktiivselt toetanud ja andnud suure panus noorte arengule ning kellega koostöö on hästi sujunud. Et eelarvega raamis püsida, siis selleks on toimiv liikmemaks ja usaldusväärsed toetajad, kelle peale saame alati loota nagu see on siiani toiminud.“

Aivar Pohlaku hinnangul on FC Kuressaare organisatsioon on selleks sammuks valmis. „Liikusime muutuseni samm-sammult kõiki külgi hoolsalt kaaludes juba viimased neli-viis aastat, kusjuures iga hooaja järel hindasime nii tehtud sammu suurust, kui ka järgmise astutava sammu võimalikku pikkust ja olime pigem ettevaatlikud, kui liiga julged,“ selgitas ta.

Siiski tõdeb Eesti jalgpallijuht, et iseseisvalt toimetades võib FC Kuressaarele saada kõige keerulisemaks kuludega teatavas kindlas raamis püsimine, ent võib-olla ka hoopis otsustusprotsess.  Aga küllap tuleb esimese aasta jooksul ka selliseid üllatusi, mida ette näha ei osatud.

Majanduslikult saadakse hakkama

Samas ei karda Aivar Pohlak, et FC Kuressaarest võiks saada hooaja jooksul Sillamäe Kalev, kes oma eelarveliste kohustuste täitmisel hätta jäi ja lõpuks majanduslikel põhjustel hoopis madalamasse liigasse langes.

„Viis, kuidas FC Kuressaare eelarve täna kujuneb on loomulik. Klubi ei sõltu ühest suurest toetajast, ega tema majanduslikust seisust või tujudest,“ põhjendas ta oma seisukohta klubi jätkusuutlikul toimisel.

Abiks on ka Eesti Jalgpalli Liit, kelle esimesed vestlused FC Kuressaare juhtidega saarlaste Premium liigasse tõusmise valguses sisaldasid endas ka võimalikku – küll mitte suurt – rahalist toetust ootamatult tekkinud lisakulude katteks. „Aga see mure on tänaseks lahendatud, sest klubile tekkis uus toetaja, kes Premium liigas mängimiseks vajaliku lisaeelarve jaoks katte andis,“ selgitab Pohlak.

Elari Valmas lisab, et toetajad, kes annavad klubi arengule iga aastaselt suurt tõuget on näha esindusmeeskonna mänguvormidel ja esindusdressidel. „Sarnaselt iga hooajaga, käib vilgas töö toetajate otsingul pidevalt. Et teha kindlamaid ja suuremaid samme klubi arengul on vaja eelarvelist tuge ja häid partnereid,“ märgib ta.

FC Floral oli neli suuremat tütart – Paide, Viljandi, Kuressaare ja Rakvere. Neist esimesed kaks iseseisvusid 5-6 aastat tagasi ja mängivad täna Premium liigas, mis on Aivar Pohlaku sõnul andnud positiivse kogemuse ja ta ei näe, miks peaksid asjad Saaremaal teistmoodi minema. Rakvere astub viimast sammu iseseisvumise suunas samuti just praegu, aga need olukorrad on erinevad ja seetõttu on ka viimane astutav samm Lääne-Viru klubi puhul teistsugune.

„FC Kuressaare organisatoorne pool on antud väljakutseks valmis,“ on Elari Valmas enesekindel. „Lisaks oleme kasvatamas enda kogukonda ka aktiivsete lastevanematega, kes annavad suurt tuge kodusaare jalgpalliklubi arenemisele ning on abiks erinevate ürituste ja esindusmeeskonna mängude korraldamisel. Selle jaoks on loodud eraldi hoolekodu ja vabatahtlike ring.

Vaatama sellele, et FC Kuressaare on toimetamistes kindel on siiski palju skeptikuid, kes kahtlevad, et eelmisel hooajal esiliigas viiendas koha saanud meeskond suudab Premium liigas konkurentsi pakkuda. „Saan aru, et klubi on püstitanud eesmärgiks Premium liigasse püsima jäämise ja usun, et selle täitmine on reaalne,“ vaatab jalgpalliliidu president Saaremaa esindusklubi võimalustesse kõrgseltskonnas optimistlikult.